Mis saab tagastatud e-sigaretist?

Eestis on elektroonikaromude käitlemine hoolikalt reguleeritud, et kaitsta keskkonda ja soodustada materjalide taaskasutust. Selles artiklis uurime, kuidas kasutatud e-sigaretid, mis on osa laiemast elektroonikaromude kategooriast, kogutakse, töödeldakse ja suunatakse taaskasutusse. Samuti vaatleme, millist mõju avaldavad need protsessid keskkonnale ja kuidas iga tarbija saab aidata vähendada elektroonikajäätmete hulka.

 

Eestis on elektroonikaromude käitlemine reguleeritud, et vähendada keskkonnamõju ja taaskasutada materjale. Kasutatud e-sigaretid kuuluvad elektroonikaromude hulka ja neid tuleb käidelda vastavalt seadustele. Eesti on rakendanud Euroopa Liidu WEEE direktiivi (Waste Electrical and Electronic Equipment Directive 2012/19/EU), et reguleerida elektroonikajäätmete kogumist ja taaskasutamist.

 

Kasutatud e-sigarettide üldine protsess hõlmab järgmist:

Kogumine: tarbijad saavad oma kasutatud e-sigaretid hoolimata nende margist, ostukohast ja kogusest viia spetsiaalsetesse kogumispunktidesse, mille asukohad leiad https://prugikastihirm.ee/#asukohad. Kui e-sigaretid satuvad tavaprügi hulka, võivad need põhjustada tuleohtu ja keskkonna saastumist, kuna nende keemilised komponendid ja akud ei lagune ohutult.

 

 

Taaskasutus ja töötlemine: veipides kasutatud komponente saab taaskasutada. Valesti utiliseeritud e-sigaret on aga keskkonnale ohtlik. Kasutatud e-sigarettide kogumiskastide sisu saadab Veipland koostöös tootjavastutusorganisatsiooni Eesti Elektroonikaromuga ümbertöötlemisse.

 

Veibid sorteeritakse, eraldatakse osadeks ja saadetakse liigiti ümbertöötlemisse. E-sigaretis sisalduvad akud on väga väärtuslik materjal, mida on võimalik ümber töödelda. Akude ümbertöötlemise võimalused on pidevas arengus. Kasutatud e-sigaretist saab taaskasutada algmaterjale ja toota uusi elektroonikatooteid juba täna. Loodusesse visatud e-sigareti akus sisalduvad keemilised ühendid kahjustavad loodust ja põhjustavad põhjaveereostust.

 

Jäätmekäitlus: kõik mitte-taaskasutatavad materjalid kõrvaldatakse keskkonnaohutul viisil. Eesti on võtnud kasutusele direktiive ja määrusi, mis reguleerivad ohtlike ainete kasutamist elektroonikas ja nende jäätmete käitlemist, et tagada keskkonna ja inimeste tervise kaitse. E‑sigaretid, nagu kõik elektroonikaseadmed, peavad läbima need protsessid, et minimeerida keskkonnamõju. Materjalid, mida ei saa taaskasutada, suunatakse ohutult hävitamisele, kasutades keskkonnasõbralikke meetodeid nagu termiline töötlemine spetsialiseeritud rajatistes.

 

Iga tarbija saab ka ise palju ära teha, et prügi vähendada ja tuua mugavalt oma e-sigarettide kestad kogumiskastidesse ja teha säästlikumad valikud, näiteks võivad tarbijad valida tooteid, mis on disainitud kestma kauem. See aitab vähendada elektroonikajäätmete tekkimist üldiselt. Kui inimene on juba täisealine tarbija, siis on oluline välja tuua, et laetav e-sigaret kestab 360 laadimiskorda, ehk keskmine inimene tekitab aastas vaid ühe elektroonikajäätme, mis on säästlikum, kui ühekordne e-sigaret.