3 veipimisega seotud müüti ning teaduslikud tõendid, mis need ümber lükkab
Peavoolu meedia üritab igapäevaselt luua mõnda uut veipimisega seotud tervisekriisi. Üks hiljutine online-raport väidab, et e-sigaretid põhjustavad ajus teatavaid haigusehooge. Enamik neist naeruväärsetest väidetest on puhas fantaasia, mis on mõeldud hirmu ning valeväidete levitamiseks ning selleks, et hoida suitsetajaid tavasigarettide orjuses. Siinkohal toome välja mõned uuemad sotsiaalmeedias levivad müüdid ning teaduslikud tõendid nende kummutamiseks.
Müüt 1: Veipimine on sama ohtlik kui suitsetamine
Kuna e-sigaret toodab suitsupilvele sarnast valget auru, arvatakse automaatselt, et e-sigaret ning tavasuits on inimese tervisele sama ohtlikud. Kuid tegemist on rumala valearusaamaga. Suurbritannia rahvuslik tervise organisatsioon „Public Health England“ avaldas juba 2015. aastal raporti, mis tuvastas, et veipimine on ligikaudu 95% vähem kahjulik kui suitsetamine. Kuid Ameerika Ühendriigis keelduvad terviseametnikud antud raportit tunnustamast ning isegi eitavad selle olemasolu. Agentuurid nagu Toidu-ja Ravimiamet väidavad üldsusele, et antud teema vajab rohkem uurimist enne, kui ollakse valmis veipimist toetama. Kuid uurimustööd on selle nimel juba tehtud. Meditsiinialane väljaanne „Lung Disease News“ avaldas 2017. aastal pressiteate, milles anti teada uue uurimuse „E-sigaretid toovad endaga kaasa väiksema riski haigestuda kopsuvähki, kui tavasigaretid“ avaldamisest. Isegi uurimuse pealkiri annab mõista, et veipimine on vähem kahjulik kui suitsetamine ning teksti süvenedes selgub, et uurimuse läbiviijad väidavad selgelt, et enamik e-sigarette sisaldavad alla 1% vähitekitajatest, mida leidub tavasigaretis. Lisaks leidsid nad, et keskmine toksiinide tase oli enamikes elektroonilistes seadmetes alla 1% tavasigareti näitudest.
Müüt 2: Veipimine on kiirem tee suitsetamiseni
Isegi Ameerika Ühendriigi rahvatervise organisatsioon Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus on avalikult välja öelnud, et rahvuslik suitsetamise määr on ajalooliselt madal kõikide demograafiliste gruppide seas ning siia kuuluvad ka teismelised. Kuigi veipimine on teismeliste seas tõusutrendis, siis kindlasti ei soovi terviseedendajad, et noorukid eksperimenteeriks pigem suitsetamisega kui veipimisega. Leidub hulgaliselt uuringud, mis kinnitavad, et e-sigarettidega eksperimenteerimine noores eas toimib pigem takistusena, kui suitsetamist soodustava tegevusena. Värskelt Cardiffi ülikooli teadlaste poolt avaldatud uuring „Kas e-sigaretid on noorte suitsetamist re-normaliseerinud või seda asendanud?“ ilmus hiljuti väljaandes „BMJ Tobacco Control Journal“. Raport leiab, et teismeliste suitsetamise määr on Suurbritannias kukkunud 73% võrra sellest ajast, kui veipimise populaarsus on hakanud tõusma. Lisaks on nende teismeliste arv, kes on tavasigareti proovimist tunnistanud ning kogemist positiivselt hinnanud, kukkunud 70 protsendilt 27 protsendi peale, aastate 2011 kuni 2018 jooksul.
Müüt 3: Veipimine põhjustab vähki
Tegemist on ühe jaburama valeväitega veipimise teemal. Kuigi nii tavasigaret kui ka e-sigaret sisaldavad nikotiini, siis ei ole nikotiini näol tegemist ainega, mis oleks surmav. Kui nikotiin oleks tervisele eriti ohtlik, ei sööks me ju tomateid, kartuleid ega baklažaane, mis kõik sisaldavad väheses koguses looduslikku nikotiini. Kui tubakataime lehed põlevad, siis tekib suits, mis sisaldab kantserogeenset tõrva. Kõige olulisem erinevus auruga seadmete ning tavasigarettide vahel seiseb selles, et e-vedelik on 100% tubakavaba ning seega ka tõrvavaba. See faktipõhine argument tõestab, et e-sigaretid on oluliselt vähemkahjulikumad kui tavasigaretid. 2017. aastal Ameerika Ühendriikides läbi viidud uuring viitab sellele, et veipimisele üleminek vähendab kantserogeensete ainete taset 64% ulatuses kõigest esimese 2 nädala jooksul. Uuring on saadaval meditsiiniväljaandes „Oxford Academic Nicotine and Tobacco Research“